20.05.2014

Veel kuu aega hiljem

Tuligi kodusõda Ukrainas. Kuid erinevalt kuu aega tagasi kirjutatud negatiivsest alatoonist, pean täna mäkima, et midagi on Ukrainat ümbritsevas poliitilises kliimas muutunud...
Tundub, et Venemaa on initsiatiivi käest laskmas ja saatuse hooleks jäetud separatistid radikaliseeruvad tasapisi.
Kapitalistide vara natsionaliseerimine, just nagu bolševike ajal, vene natsionalism, ehkki just "natsidega" väidetakse end võitlevat jne.
Propagandistlikus võtmes on see halb, sest viib ettevõtluse hävingule, tööpuudusele , näljale ja sedapidi päris kindlasti separatistide populaarsuse langusele rahava seas.
Ja just sellele näib, et kavatsevad teha panuse Ukraina võimud.
Kui üht või teist linna pole otstarbekas verise lahinguga ülestõusnute käest vallutada, siis võib selle linna ometi "toidult maha võtta" ja lihtsalt oodata kuni rahvas suutmatud võimuhaarajad ise minema peksab.
Ja käsi ei pea määrima üldse mitte, sest võib alati öelda, et "me ju tahtsime varustada jms - aga nää, nemad, rohelised mehikesed ei lase ju."
Ja isehakanud võimudel ei ole mitte midagi teha.
Hoopis huvitavam küsimus on see, et miks Venemaa tundub, et otsib väärikat taganemisteed, konfliktist väljumiseks?
Pakun, et sarnaselt omaaegsele Hitleri Saksamaale pole neil kindlat tegevusplaani ja edu saavutati ning loodeti ka edaspidi saavutada lihtsalt bluffides ja mingeid "reality show" stiilis trikke kasutades.
Mingil hetkel ütles aga keegi eliidist, et: "Stopp poisid, see mäng käib meil üle jõu?"
Ei tea.
Minu ennustus järgmiseks kuuks on selline, et separatistlikud vabariigid Donbassis  saavad peatselt, võibolla veel enne jaanipäeva  kaduma.
Ilma erilise võitluseta sealjuures.
Ja isehakanud ministritel päästavad pikad päkad pepu