30.09.2012

Jalutuskäik Kopli laevaremonditehases

Nimetatud ettevõte tähistas merendusnädala lõppu lahtiste uste päeva ja ekskursiga linnarahvale.
Astusime siis meiegi lahtisest uksest sisse.
Kõigepealt saime ülevaate tehase ajaloost.
Panen selle siin lühidalt kirja enne kui ära unustan.
Võibolla kunagi uurin seda teemat lähemalt.
20 sajandi alguses asutas enamalt jaolt prantsuse erakapitalil põhinev vene-prantsuse äriühing kopli poolsaare tippu laevaehitustehase. Algas esimene maailmasõda ja prantsuse aktsionärid leidsid kasulikuma olevat ebakindlaks muutuvast bisnisist pisitasa raha välja kantida.
Kuna firma oli hõivatud tsaaririigi sõjaliste tellimuste täitmisega - ei võinud vene riik sellist laostamist lubada ja kõrvaldas kohtu abil prantslased ettevõtte juhtimisest.
Järgnesid revolutsioon ja saksa okupatsioon.
Sogases vees olevat lihtne kala püüda.

Mihalapäeva Praasnik ja muidu nostalgilised meeleolud

Praasnik, ehk õigemini kirmask.
Nagu ehk aru saite - on juttu setumaal Mihklipäeva puhul korraldatavast külapeost.
Üks hästi omanäoline ja põnev rahvakild.
Isegi etnograafiast mittemidagi teades võib seda mõnusasti tunnetada.
Rahvariided mis sarnanevad ühtemoodi nii eesti kui vene rahvariietele. Koos olemise ja tegemise temperament mis tundub rohkem slaavilik kui maavillane.
Keel mis kõlaks justkui eesti keel, kuid samas justkui ei ole seda kaa.
Pean kahetsusega tunnistama, et ei tea sellest maanurgast mitte kui midagi.
Eriliseks häbiks aga see, et mu enda esivanemad sealtkandist pärit on...
Niisiis Mihalapäeva kirmask Eesti vabaõhumuuseumis.
Ja, et pilt edastab väidetavalt tuhandeid kordi rohkem informatsiooni kui sõna, niisiis annan "sõna" pildile :

27.09.2012

Sünnipäev tulekul

Sünnipäev tulekul.
Mis sellega peale hakata?
Viimasel ajal olen oma sünnipäeva tähistanud mõningase väljasõiduga. Taevaskotta, Tartumaale jms.
Mõni vaatamisväärsus, jalutuskäik, piknik.
Aga sellel aastal?
Väga kaugele ei viitsi, sel juhul tuleb pea terve päev ainult sõita.
Viljandi kant?
Tuleb veidi plaani pidada...

25.09.2012

Yhistu Blogi

Asi mis nüüd hulga aega ära võtab. Teema on muidugi kõiksugu ühistut puudutava info avaldamine.
Kui kokku mängida hotmaili, youtube ja Blogspoti kontod saab ilma suurema kuluta üsna kandva veebiresursi nokitseda.
Ühesõnaga saab näha mis sellest välja tuleb.
Kahju ainult kui oma blogi seetõttu vähem tähelepanu leiab

19.09.2012

"Peded ja pruunid lapsed"

Mulle meeldib Võsa Pets.
Meeldib kui oma ala meister.
Meeldib, kuna leiab õigeid hoovakesi eestlase hinges.
Eestlasele meeldib naabri sitas urgitseda.
Kahtlete või?
"Võsa Pets" on aastate jooksul vallutanud vaadatavuse juhtpositsioone jättes kaugele selja taha "kvaliteetsaateid".
Aga see, kallid sõbrad, tähendab ainult seda, et nimelt neid pohmas molusid ja  rumaluse ja vaesuse ääretut kloaaki me teleriekraanilt näha soovimegi.
Ei tea, kas on selle põhjuseks üleolekutunde nautimine saate valitult rumalavõitu kangelastest või midagi muud?
Igal juhul pole ju tegu lavastusliku teleprogrammiga nagu oli aastaid tagasi vene meedias kuulus "Okna"?
Ja vahva on seegi, et sellesse si_apritsmetes aupaistasse ei häbene sugugi trügida ka meie avaliku elu tegelased.
Justkui manitsedes ulakaks läinud telemeest, kuid sisimas vast rohkem lootes veel kord püüne peale pääseda?
Tuleb ju sõna võtta, et ikka ei unustataks ja tähele pandaks.
Telekanali programmivalik pole muud kui vaid meie soovide kajastus.
Selles valikus pole  juhuslikku, kava on koostatud põhjaliku  tarbija eelistuste analüüsi põhjal.
Nii, et enne kui hakata põlastavalt nina krimpsutama tuleks mõelda iseenda viimase aja eelistustele

17.09.2012

Koliks õige maale elama? vol7

Sõidetud-käidud, majad nähtud.
Kui tõesti ostuks läheb pole nendest nähtud objektidest mõistagi tolku - liiga palju aega läheks meil otsustamiseks ja raha hankimiseks.
Küll aga sain selgust mõningates tehnilistes üksikasjadest.
"Olime sihtmärgiks" valinud nõuk aja lõpus sohvoosi ehitajate  püstitatud tüüp individuaalelamud.
Üldpinda ca 200 ruutmeetrit, elamispinda 150 ruutu.
Seda on kaks korda rohkem kui meil praegu.
Segaküte, st võib kasutada ahju, kuid võib ka kütta lokaalse keskküttega
Garaaz, puukuur, saun, suur kelder maja all jms.
Tänapäeva inimene krimpsutab nina sõnade "nõukogude" "sovhoosi" ja "tüüp" peale.
Ja täiesti ilmaaegu.
Nimelt ehitati nõuk ajal võibolla arhitektuuriliselt mitte kõige kenamalt, kuid selle eest röögatu tugevusvaruga.
Nende tüüpmajakeste vundament ja ühtlasi keldriseinad on laotud tüüp paneelidest, nendestsamadest mis kannavad ka üheksakorruselisi kortermaju.
Sama seintega. need on nürilt laotud silikaattellistest või silikatsiitplokkidest.
Selline maja kannatab väikese sõja välja, erinevalt güprokonnidest millele vähe valjem tuulgi liiga teha võib...
Igal juhul seisab selline karp 100 aastat igasuguste probleemideta ja sellele on lihtne ja kindel paigaldada mistahes välisviimistlust.
Samas nagu ma ütlesin ei hinnata neid majakesi tendentslikult väga kalliteks.
Nii, et otsingusuund on õige.
Teine, olulisem on selle idee müümine kallitele kodakondsetele. Svetal oli nüüd oma silmaga võimalik näha mida üks maa-asula maja endast siis ikkagi kujutab.
Ja me ei kiirusta otsustamisega, uurime erinevaid objekte, Eestimaa nurgakesi ja võimalusi seda projekti finantseerida

Seenerisotto

Mitmete erinevate seenerisotto retseptide lihtne kuid kontrollitud süntees.
Kogus -  kolmele persoonile

200g               šampinjone
50g                 võid
2                     "Galina Blanca"seenepuljongikuubikut 1 liitrisse vette
50g                 riivitud parmesani
1                     keskmine punane sibul
300g               risottoriisi
50 ml              punast kuiva veini
Soola maitse järgi

Bussijuhid on liiga rikkad...

Vastav jutt siis delfis "kas juhtida bussi või teadureid"?
Pole nagu väärikas lähenemine.
Kui sina mees, kõrgeltharitu, pole koolipinki ja riigi raha asjata kulutanud - siis palun, teeni välja endale kolme bussijuhi palk.
Milles küsimus?
Või peab kellegi arvates ainult diplomi olemasolu tagama muretu elu ja väärika vanaduse?
Jaa, jaa - nüüd tõstetakse tähtsalt näpp püsti ja öeldakse, et haridus, teadus jne on riigi jaoks olulised?
Jah on, ei vaidle.
Kuid palun kasutage omandatud teadmisi selleks, et oma teadusvaldkond populariseerida sellisele tasemele, et sellest võiks olla püüdlemist väärt eeskuju noortele ja kasu ühiskonnale.
Arvan, et saame siis ka teile vääriliselt maksta.

Palamuse kihelkonnamuuseum

Viimati sai seda muuseumit külastatud rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi klassiekskursiooniga.
Muuseum on nendest aegadest tublisti muutunud, tunda on heldekäelist finantseerimist.
!9. sjandi lõpu külakool, klassiruum, sahver, õpetaja eluruum ja kaugemalt tulnud koolipoiste magamiskamber,  suur tahvel ja tsaar batjuška porteree ukse kohal. Kõik nagu peab.
Kaalukas osa ekspositsioonist on pühendatud  läbi aegade "Kevade" põhjal tehtud lavastustele.
Mis pisut häirib on see, et millegipärast on ka siin ekspositsioonis poliitilise kallakuga või sõjavarustusele pühendatud ekspositsioonielemente. Minu tead pole O.Lutsu loomingus kuigi palju selliste teemade käsitlemist. Milleks siis siin see "valvekola"?



16.09.2012

Tallinna loodusmuuseum ja seenenäitus 50

Pärast pikka remonti - nii pikka, et paljud enam ei mäletagi nimetatud muuseumi olemasolu, on taas avatud loodusmuuseum Laial tänaval.
Ja avatud oli ka selle muuseumi kuulus seenenäitus.
Sissepääs maksis 3 EUR täiskasvanu kohta. Ütlen kohe, et veidi häirivalt ülerahvastatud oli see muuseum, teisalt mis parata - Tallinnas on kõige uue järgi alati suur nõudlus olnud.
Niisiis pidevas "küünarnukitundes" õnnestus meil läbida kaks seenenäitusele pühendatud saali. Kui ma õigesti mäletan olid need ruumid enne remonti pühendatud Eesti ala geoloogiale. Praegu jäävad nad seenenäituse lõppedes vististi ürituste tarvis?
Igatahes midagi mis viitaks tulevasele püsiekspositsioonile neis ruumides silma ei hakanud.
Teine ja kolmas korrus olid pühendatud nii nagu vanastigi meie ma faunale ja floorale sisaldades mõningaste täiendustega suuresti remondieelse ekspositsiooni elemente ja üldist korraldust.
Tervikuna positiivne, kui jätta välja geoloogiale pühendatud ekspositsiooni osa kadumine, millest on muidugi kahju.


14.09.2012

Müüdud

Meie truu abiline VW Passat on leidnud endale uue peremehe.
Ühtpidi kurb, olime temaga väga harjunud - teisalt jälle kui see truu kaaslane roostetaks hüljatuna akna all oleks veel kurvem. Masin peab tööd tegema.
Jõudu, jaksu ja pikka iga !
Järgnevalt väike fotogalerii mis pühendatud sellele sõiduriistale








Koliks õige maale elama? vol6

Niipalju siis uut, et teeme plaanitud väljasõidu marsruudil Tallinn-Kõo-Voore-Tallinn pühapäeval.
Ühtepidi me pole kaugeltki otsustamiseks valmis, ostmisest rääkimata.
Kuid, et asjast üldse edaspidi rääkida peame siiski midagi ka nägema.
Hingama korrakski sisse külaõhku, seisma paarkümmend minutit autoga külapoe ees ja jälgima mis rahvas seal ringi liigub, mida kirjutatakse teadetahvlil, mida müüakse poes.
Uurime elu ühesõnaga.
Ja kui juba selline väljasõit plaanis on - pean ruttu selgitama-sebima, et kas äkki on meil ka midagi muud huvitavat vaadata?  Käimata koht või huvitav muuseum? Palamuse kihelkonnamuuseum näiteks?
Peaks lahti olema, eelmine aasta jäi käimata, sest olime seal just peale hooaja lõppu 2. oktoobril.
Talvehooajal töötab muuseum vaid tööpäevadel ja meil sinna šanssi pääseda mõistagi ei ole

Meie küla mets rsk


Mõned uudissnupud delfis viimasel ajal:


“Külaelanikud on viidud viimase piirini, tehti prüginukk "poodud marjuline"


Kuusalu valla Kalme „poodud marjulisel“ on ka kindel sõnum edastada.
KALME KÜLA KORJAB OMA METSA MARJAD SEENED ISE
Aktsiooni algatajate sõnul on külaelanikud mures nende elukeskonna reostamise ja privaatsuse kao pärast.
Neid ei häirivat seenelised, ei häirivat sugugi – ainult need nagu Tallinna kesklinnas voorivad autod ja kõik need prügilademed mida seenelised metsa kannavad...
Ei usu.
Usun hoopis sõna sõnalt seda mis aktsiooni algatajad ise paberile panid.
Nimelt ei soovi nad näha oma küla ümbruses võõraid kes metsasaadusi koguvad.
Soov on iseenesest seaduslik kuniks seda väljendatakse piiratud ja tähistatud eramaal.
Niipalju kui mina kuskil metsas ringi liikunud olen – pole kohanud umbe pargitud taluteid ega ka prügivälju metsa all.
Ei ole kohanud.
Niisiis julgen väita, et reostamine ja parkimisanarhia on pastakast välja imetud ettekäänded selleks, et justkui õilsal eesmärgil piirata kodanike põhiseaduslikke vabadusi.
Siililegi ju selge, et kui pole autosid pole ka seenelisi.
Ja just see ongi eesmärk.
Siinjuures tuletan meelde, et jutt käib aiva riigimetsast mitte omaniku eravaldusest.
Ja asi pole üldse mitte seentes või autosõidus.
Lihtsalt viimasel ajal tehakse üha nahaalsemaid katseid kogu riiki „privaattsoonideks“ tükeldada.
Kui ei saa „privatiseerida“ kallasrada, siis ometi saab piirata juurdepäädu sellele.
Kui külavaheteed  ära osta ei taheta, aga tõkestada läbisõitu üritatakse meeleldi.
Nüüd siis pannakse pahaks ka „meie küla metsas“ liikumist.
Ja mitte üksnes ei panda pahaks vaid asutakse teostama psühhoterrorit ebasoovitavate isikute vastu ja lausa nõutakse sellele tegevusele meedias üldsuse heakskiitu.
Nagu me mäletame jutt ikka riigimaast ja kodaniku õigustest.
Leian, et õige oleks välja naerda see kolkaseparatism.
Ehkki asi naljast kaugel – küsimus, et kas on meie kodumaa Eesti vabariik või lapike maad ümber oma osmiku?

12.09.2012

Koliks õige maale elama? vol5


Mis siis ikka võtan maja "Kõo" ja maja "Voore" maaklerid ette. Mõlemad said kirja rea küsimustega.
Mõlemad vastasid.
Maja "Voore" omab elioni digitaaltelefoniliini (võime rääkida netiühendusest)
Maja "Kõo" internetiühendust ei oma. Kasutada on vaid EMT mobiilne internet.
See kõik võib saada otsustavaks vastuargumendiks kogu "maale" projekti jaoks.
Aga muidu - "Oma silm on kuningas".
Lepime maakleritega kokku aja ja lähme objekte vaatama. Enne pole nagu millestki kirjutadagi

11.09.2012

Koliks õige maale elama? vol4



Lühidalt ainsad sobivad pakkumised asuvad Jõgevamaal või Viljandimaal.
Siit selekteerisime omakorda välja kaks kandidaati.
Nimetan neid maja  "Kõo" ja maja "Voore"

    Kõo: 
Elamu ja kõrvalhoone Kõo vallas, Kõo külas. Elamu on tüüpprojekti EKE Ella-5 järgi ehitatud , üks viimastest EKE eramaja projektidest. Elamus on 4 tuba, köök, esik, koridor, WC, pesuruum, saunaruumid, kokku üldpind 140 m2. Krunt 0.8 ha Kõrvalhoone - garaaz, kuur, puude varjualune. Vesi, kanalisatsioon tsentraalne. Elamu on põhjalikult renoveeritud . Paigaldatud uus katus, uus lisasoojustusega välisvooder, vundamendisoojustus, uus elektrijuhtmestik ja torustik, uued aknad. Ahjuküte, keskküte köögis oleva pliidi kütmisel, lisaks on saunaruumides el. põrandaküte. Elektrivarustus 220/380 V. Vaikne ja rahulik eramajade piirkond. Lisaks on pakkuda kauba peale köögimööbel ja aasta küttepuud ca 20 ruumi!  Tallinnast 130 km, Põltsamaalt 21km, Võhmast 15km, Viljandist 40 km

Voore:

Kinnistu, kivimaja, renoveeritud, elamispind150 m², kogupind 250 m², krunt 0,19 ha, tööstusvool, pakettaknad, garaazh.Tartust 40 km kaugusel ilusas alevikus asuv elamu. Hoone renoveeritud. Uus saun ja dushiruum. Hooldatud aed. Lastemaja ,Kelder. Garaazh. Juurdepääs aastaringselt hea. Asfalttee. Alevikus olemas kool, lasteaed, kauplus. Paisjärv. Ümberringi ilus loodus. Tallinnast 180 km, Narvast 144 km, Jõgevalt 25 km Mustveest 25 km, tartust nagu öeldud 40 km.




10.09.2012

Koliks õige maale elama? vol3

Kinnisvaraturg.
Umbes päeva kestnud kõikvõimalikes müügikuulutustes tuhnimise tulemusena sai välja praagitud enamus müügikuulutusi, müüdava maja halva seisukorra tõttu.
Enam-vähem korralik maja, heas kohas maksab rohkem kui meil välja käia on.
Siiski võib arvestada kahe regiooniga kus müüdav kinnisvara vastab meie esitatud nõuetele.
1. Räpina - Põlva kant. Sealt oleks üht, koma teist osta küll. tegelikult seal ongi vist kõige soodsamad normaalse kinnisvara hinnad eestis.
Puuduseks kaugus. Kui tahad külla kutsuda sugulast näiteks Tallinnast või Narvast on sugulasele bussiga kohalesõit ülikeerukas ja aeganõudev, võimalik, et mitme ümberistumistega ettevõtmine.
Ka autosõit pealinna ja tagasi on tõsised 550 km rühkimist.
2. Jõgevamaa-Viljandimaa.  Jällegi paar meie kriteeriumite alla mahtuvat objekti.
Puuduseks on samuti kaugus, kuid kõik objektid paiknevad põhimaanteede läheduses ja on seepärast kaetud üsna aktiivse bussiliiklusega.
Autoga on läbisõitu pea poole vähem.

Kõik näib rääkivat viimase variandi kasuks

09.09.2012

Kui koliks õige maale elama? vol2



No aga mis siin targutada?
Kõigepealt tuleb kindlaks teha milline on pakkumine kinnisvaraturul ja millised on meie soovid.
Kõigepealt viimastest.

Hind. Meile peaks pärast maja ostu kätte jääma ca 20 000 EUR. Vaja organiseerida kolimist, jooksvaid remonte ja mis põhiline seada atra mingi ettevõtluse tarvis.
Maal tööd ei ole, loota võib ainult iseendale.
Või töökohale 30-40 km kaugusel.
Niisiis ei saa ostetav olla kallim kui 40-45 tuhat eurot.
Pole just palju, kuid ega me häärberit ei otsigi.

Kui koliks õige maale elama?
















Pille on mulle aeg-ajalt pakkunud, et ma ostaks vaba korteri nende majas Väänas.

Tegelikult on see hea mõte, samas aga vahetada ühte korterit teise korteri vastu, mis sest, et maal pole erilist ideed.
Ikka oled sa nelja seina ori ja pead arvestama naabrite, kommunaalteenuste osutajate  jne-ga.
Ühesõnaga kui osta siis juba maja.
Mõistagi ei saa linnakorterit vahetada linnamaja vastu.
Raha ei jätku ka linnalähielamise tarvis.
Elama tuleb siis minna täiesti konkreetselt maale, kaugele suurlinna tuledest.
On see võimalik?
Uurime asja

04.09.2012

Laupäevane väike ring seenemetsas



Öeldakse, et pole halba ilma - on kehv varustus.
Nii ka meie - vaatamata vihmasele ilmale käisime siiski seeneluurel.
Sihtkoht Nõva rannamets.
Seeni on, aga kesiselt.
Pole võrreldavgi eelmise aasta küllusega.
Korjasime poolteist korvi, enamasti männiriisikaid.
Peale tööd sai peetud väike hernesupipiknik

02.09.2012

"Paksumaks" on kindlasti vajalik

...Vajalik ajakirjanduslik liialdus selleks, et teema vajaliku teravusega üles tõsta.
Tervisekäitumist on muidugi ka vajalik maksustada kuid kindlasti mitte kodanike üleüldise ülekaalumisega.
Kehakaalu tõusu nagu me teame võivad põhjustada  toiduainete teatud tootegrupid, või õigemini nende toodete mõningad koostisosad.
Suhkur, rasvad jne.
Maksu suurima efektiivsuse huvides on mõtet maksustada just neid koostisosi juba enne kui nad valmistootesse satuvad.
Teisisõnu, peaks näiteks suhkru eest rohkem raha välja käima mitte tarbija vaid tootja, juhul kui ta soovib paisata turule suure suhkrusisaldusega tooteid.
Nii jätab maks tootjale võimaluse arendada toodete sortimenti nii, et need sisaldaks minimaalselt probleemseid koostisosi.
Sellised tooted saaksid maksu läbi konkurentsieelise ja tõrjuksid välja kõiksugu "kräppi".
Rahva tarbimisharjumusi oleks nii võimalik juhtida lootmata inimeste terviseteadlikkusele ja riivamata sealjuures nende privaatsust.
Ei tulene ju kaugeltki kõik kehakaaluprobleemid inimese enda valikutest.
Rääkimata juba sellest, et oleks vaja asutada "paksuamet" inimeste kaalumiseks ja "paksupolitsei"  "salapaksude" avastamiseks.
Riske põhjustavaid aineid tuleks maksustada minimaalse kuluga, samamoodi nagu täna maksustatakse piiritust või tubakat