Vaevalt pool sajandit tagasi oli vana hea Inglismaa kaetud tiheda-tiheda raudteevõrguga mille pikkuseks oli rohkem kui 20 000 miili. Rongiga sai pea igast kõrvalisest asulast sõita tööle niidivabrikusse, kooli linnalähedasse internaati, kalaturule shoppama, või lihtsalt golfiklubisse aega veetma. Pea igaks selliseks juhtumiks oli maha pandud spetsiaalne raudteeharu, kokku kuhjatud rauteetammid, kaevatud sadade meetrite kaupa tunneleid, ehitatud sadu sildu. Iga paari miili järel oli raudteel kapitaalne jaamahoone, kõrged ooteplatformid ja kahetasandiline raudteeülesõit.
Rääkimata juba kaubaaitadest, vagunikuuridest, jaamülema majast, signalisti vaatepostist ja veetornist.
Jaaa...
Tõeliselt rikas oli suurbritannia oma kolonialvõimu päevil.
Täna avaneb aga hoopis teine pilt – võsasakasvanud raudteesihid, ümberehitatud või lammutatud raudteejaamad, mahajäetud sillad ja tunnelid.
